Olen enda elust 7 aastat veetnud vaheldumisi Eestis ja USAs töötades – Southwestern Advantage programmis suviti ukselt-uksele müügiinimesena ja talviti müügimeeskondi värvates, koolitades ja juhtides. 

Nende seitsme aasta jooksul lõin kokku üle 20 000 otsekontakti viies erinevas osariigis: Floridas, Illinoisis, Californias, Nevadas ja New Mexicos. Minu isiklik parim müügitulemus oli 24. koht 2000 müügiinimese hulgas ja minu parim tiim saavutas 7nda koha 350 meeskonna hulgas. 

Lisaks USA kogemusele olen enda karjääris 4 aastat värvanud ja iganädalaste müügitreeningute raames koolitanud kinnisvaramaaklereid Eesti juhtivas kinnisvarabüroos Uus Maa.

Olen ühendanud coachingu ja müügitöö ning toetan müügimeeskondi tulemuste saavutamisel. 

Müügicoaching on kasulik, kuna:

• Toetan müügimeeskonda ja nende eesmärke – aitan eesmärke püstitada ja nende saavutamisel rajal püsida. Regulaarselt meeskonnaga kohtudes oskavad müügicoachingus osalejad oodata, et neilt küsitakse, kuidas neil vahepeal enda püstitatud eesmärkidega läinud on. Enda isiklikust kogemusest tean, et selline partnerlus (ingl keeles accountability) paneb tegutsema.
• Harutame lahti takistused ja ületame need – müük on keeruline, kuigi tundub lihtne. Müügicoachingu raames uurime, mis on see, mis ei toimi, mis tekitab hirmu ja kuidas seda ületada. Väljakutsete tunnistamine ei ole märk nõrkusest, vaid on esimene samm tulemuslikuma tööelu suunas. 
• Meeskond ja ühine eesmärk – müügicoachingus seatakse eesmärgid nii individuaalselt kui ka ühtse meeskonnana. Niimoodi teavad meeskonnaliikmed, et nad on üksinda edukad, ent üheskoos teistega kasvavad tulemused veelgi. Müügicoaching mõjub osalejatele nii, et nad ei ole sunnitud tegutsema, vaid päriselt ka tahavad hakata saavutama.
• Müügicoaching toetab tiimidünaamikat. Inimestevahelised suhted toimivad ja konfliktide ilmnemisel need lahendatakse. Hea tiimidünaamika toetab kuuluvustunnet ja tõstab töörõõmu. 

Olen ülemaailmse coache ühendava organisatsiooni ICF (International Coaching Federation) sertifitseeritud coach ja ANSE (Association of National Organisations for Supervision in Europe) kvaliteediga superviisor. 

2020ndal aastal lõpetasin Rahvusvahelise Supervisiooni ja Coachingu Instituudi 2,5 aasta pikkuse väljaõppe. Lisaks olen NLP (neurolingvistiline programmeerimine) praktik. 

Müügi ja coachingu ühendamine on tulemusi toov taktika kõikidele müügimeeskondadele. 

Juhtisin grupi-coaching’ut, kui kevadel oli akna taga üks nendest esimestest tõeliselt soojadest ja päikselistest päevadest ning minul oli grupiga kokku lepitud kolm tundi vältav kohtumine. Kui selle alguses osalejate ootuste kohta uurisin, ütles üks inimene, et ta loodab, et kui meie kohtumine lõppeb, siis saab ta veel osa sellest ilusast ilmast, mida läbi akna näha oli. Tulin mõttele kujundada kohtumine nii, et osalejad saaksid kogeda jalutavat coaching’ut, olla pool tundi õues ja iseennast coach’ida. Kui seda ideed tutvustasin, küsis üks osalejatest üllatunult, mismoodi iseenda-coaching? See ei ole ju nii, et ise küsin, ise vastan? Mina vastasin selle peale, et täpselt nii, just nii ma seda mõtlesingi.

Aga kuidas?

1. Esita endale täpne küsimus. Mis on see, mille üle sa pead murrad? Küsimuse formuleerimine on juba hea osa õnnestunud protsessist, kuna sageli on nii, et kui mõtted peas keerlevad, siis on need omavahel segunenud ja täpselt isegi ei tea, mille üle mõtiskletakse. Kui kõik need erinevad küsimused kirja panna, saab neid üksteisest eraldada ja süsteemselt igaühele ükshaaval keskenduda.

2. Kui küsimus, millele vastuseid otsima asud, on selge, siis küsi endalt püstitatud küsimuse/teema kohta lisaküsimusi. Kuidas? Näiteks kirjeldatud jalutava coaching’u juures oli osalejate juhendiks jälgida end ümbritsevat. Mida nägid nad sellist, mis andis neile vastuseid nende küsimuse kohta? Mina armastan pime-coaching’ut: juhul, kui coach’id ennast siseruumis, kasuta metafoorkaarte, keera need tagurpidi ja vali sealt üks või kaks. Mida need sulle ütlevad, kui need ümber keerad ja neid vaatad? Kui sul metafoorkaarte ei ole, võta ajakiri ja lase selle lehtedel enda sõrmede vahel joosta – jää pidama suvalisel kohal, aseta näpp mingile kohale seal ajakirjas. Ja seda kõike kinnisilmi. Millise küsimuse see koht, kuhu pidama jäid, sinult küsib? On su läheduses sahtel? Pista käsi sahtlisse, tõmba sealt välja kaks juhuslikku asja – mida need asjad sinu küsimuse kohta täpsustavat küsivad?

Olen olnud rabatud, kuidas niimoodi endalt küsimusi küsides justkui täpselt naelapea pihta olen tabanud.

3. Lisaküsimuste küsimiseks keera metofoorkaardid ümber, nii et sa neid näed. Vali sealt 2, mis sind kõnetavad ja sulle sinu küsimuse/teema kohta vastuseid annavad. Või tõmba sahtel lahti, vaata mis seal sees on ja vali 2 asja, mis sinu teemat täpsustavad. Lehitse ajakirja, ja otsi sealt vastuseid.

4. Vajadusel korda protsessi ja esita endale lisaküsimusi.

5. Tee endale saadud taipamistest plaan, kuidas esitatud küsimuse edasiarendus ellu viia.

Ilma iseenda-coaching’ut kogemata võib see tunduda kui midagi võimatut, keerulist, isegi absurdset ja tobedat. Julgustan sind vähemalt ühe korra proovima!

Artikkel on ka ilmunud: https://www.personaliuudised.ee/uudised/2024/08/16/iseenda-coaching-mis-see-on

Kas ka sinu tiimis on noored kärsitud ja vanad mugavustsoonis? Sellised mõttevead on alateadlikud, kuid mõjutavad otseselt koostööd ja usaldust.

DEI, D&I, DEIB – need on terminid, mida ilmselt iga juht on märganud. Osas organisatsioonides on värvatud inimene, kelle igapäevatöö on süstemaatiline tegevus mitmekesisuse ja kaasamise valdkonnas, teistes tiimides ollakse seisukohal, et need on pehmed teemad ja nendega tegelemiseks pole aega.

Siinkohal võivad arvamused olla tõesti täiesti vastandlikud ja artikli eesmärk ei ole hakata kellegi uskumusi muutma, vaid anda kätte tööriistad, millega toetada tiimitöö sujuvust ja toimivat koostööd. Selles olen päris kindel, et kõik juhid on ühtsel seisukohal – tiimitöö tõhusus on väga oluline ja inimeste vaheline dünaamika sageli väljakutset esitav.

Ingliskeelne termin unconscious bias on eesti keelde tõlgitult mõtteviga, alateadlik või kallutatud mõtlemine, eelarvamus. Kes soovib terminiga süvitsi minna, soovitan lugeda näiteks Howard J Rossi raamatut “Everyday bias”. Kõik inimesed mõtlevad midagi, rohkem kui nad ütlevad. Juba teadvustamine, et igaüks meist mõtleb kiiresti, tihti eelarvamusega, on üks samm sujuva koostöö suunas.

Üks suurimaid mõttevigu töökeskkonnas on stereotüpiseerimine. Kanname ühele inimrühmale üle mingid omadused, arvates, et kõik sellesse rühma kuuluvad inimesed on ühesugused.

Ühes organisatsioonis pikalt töötavad inimesed on stabiilsed, tulemuslikumad, mugavustsoonis ning muutuste vastu. Need, kes on organisatsioonis alles uued, nemad ei tea midagi, nad on õhinapõhised, kuid on ka ambitsioonikad ja julged. Noored on energilised, enesekindlad, õppimishimulised, uuenduslikud aga ka mõtlematud ja kõiketeadjad. Eakad seevastu kogenud ja hoolivad aga ka aeglased, konservatiivsed, tüdinud ja haiged.

Need ei ole minu enda sõnad, niimoodi on kirjeldanud erinevad tiimid, kellega tiimitöö tõhustamise eesmärgil koostööd olen teinud. Tasub kriitiliselt mõelda ja küsida, kas kõik nimetatud omadused on tõesti igale sellesse gruppi kuuluvale inimesele omased. Täiesti kindel vastus on ei – kõik noored ei ole mõtlematud, vanad haiged jne.

Jagan siinkohal 5 praktilist harjutust, mida tiimikoosolekul läbi viia, et oma meeskond paremini koos tööle panna, seda kaasamise vaatenurgast ja pidades silmas teadlikku lähenemist kallutatud mõtlemisele.

Et uurida, millist stereotüpiseerimist sinu tiimis esineb, tee läbi harjutus, kus kogu tiim toob välja omadusi selle kohta, millised on nende arvates näiteks eri põlvkondade esindajad, millised mehed/naised, eestlased/välismaalased või ükskõik milline võrdlus, kus soovid enda tiimi märkamist tõsta. Kirjuta need omadused paberile ja arutlege tiimis, kas tõesti on kõik omadused omased kõigile selle grupi esindajatale. See arendab kriitilist mõtlemist ja annab hea aluse vestluseks, kus mõttevigadest rääkides meeskond arutleb ja jõuab mõistva suhtumiseni. Niiviisi paraneb tiimi koostöö – tekib ahhaa-efekt: „Ma ei ole tõesti sellest mitte kunagi niimoodi mõelnud!“

Jaga tiimikaaslased paaridesse, eelistatult vastandlikkuse alusel. Näiteks pikaaegne kolleeg koos lühikest aega töötanud kolleegiga; keegi, kes töötab peakontoris, ja keegi, kes töötab hajustiimis linnast/riigist väljas jne. Palu inimestel kirjutada paberile asju, mida nad arvavad, et võivad enda vastas oleva inimese jaoks olla rasked ja väljakutset esitavad, ning lase inimestel seejärel kirjapandut omavahel ja suures grupis jagada. Oluline on, et mõtted saaksid füüsiliselt kirja pandud – võtke selleks aega. Niimoodi mõeldakse küsimus põhjalikult läbi ja see ei anna võimalust jääda ebamääraseks või liialt üldistavaks. Niisugune harjutus annab taas edasise koostöö korraldamiseks ideid, taipamisi ja viise, kuidas meeskonnatöö sujuvamaks muuta.

Meeskondades, kus töötavad koos inimesed eri põlvkondadest, on koostöö strateegiline juhtimine eriti oluline. Tee harjutus, kus võimaldad kõigil heita pilgul sellele, mis olnud ja mis on hetkeolukord. Palu kogu tiimil seista ühel joonel ja küsi küsimusi vastavalt sellele, mis vajab tähelepanu. Näiteks kui töömeetodid on suuresti muutunud, palu ette astuda neil, kes enda karjääri jooksul on kohtumisi protokollinud pastakaga märkmikusse kirjutades, ja seejärel neil, kes kasutavad protokollimiseks AI tuge ja kellel võib-olla isegi ei ole vihikut-pastakat. 

Siinkohal on tegemist väga üldise näitega, ent mõeldes oma tiimile ja sellele, mis vajab tähelepanu, kerkivad sobivad küsimused kindlasti hõlpsasti esile. Kusjuures – seda harjutust tehes ei pea tingimata olema tegu ainult tööalaste küsimustega. See sobib suurepäraselt ka meeskonna ühtsuse tugevdamiseks ja üksteise tundmaõppimiseks.

Sellisel juhul sobivad küsimusteks ükskõik millised küsimused, mis on positiivsed ja kõnekad: kes sündis Eestis? Kellel on lemmikloom? jne, jne.. Nähes visuaalset pilti enda meeskonnast on võimalus kontorilaua tagant püsti tõusta ja pakkuda vaheldust.

Et saada sisendit iseenda kui juhi tööle, siis jaga laiali paberid kahe küsimusega, kuhu on kirjutatud:

Kui mina oleksin tiimijuht, siis ma meie tiimis jätkasin sellega .. (lase tiimiliikmetel loendada asju)

Kui mina oleksin tiimijuht, siis ma meie tiimis muudaksin.. (lase tiimiliikmetel loendada asju)

See harjutus annab võimaluse hõlpsasti tagasisidet küsida, ilma et oleks vajadus seda korraldada aastavestluse formaadis. Ole valmis ka kuulda võtma, mida paberil näed ja seeläbi esile kerkinud infot analüüsima ning sellega tööle asuma.

Jaga igale tiimiliikmele laiali ühesugused post-it märkmed ning palu inimestel kirjutada sellest, mille pärast nad on mures, mida kardavad, mis häirib. Seda loomulikult anonüümselt. Loe need sedelid ette nii, et ei oleks võimalik tuvastada, kes mida kirjutas, ja arutage tiimis, millised võiksid olla lahendused. See loob usaldusliku keskkonna. Olen üle 10 aasta erinevaid tiime juhtinud ja päris kindel, et inimesed kõnnivad ringi, paljudel neist on mingi mure õlul, millele on võib-olla lihtne lahendus pakkuda, kui sellest vaid räägitaks.

Artikkel on ilmunud ka: https://www.personaliuudised.ee/uudised/2025/10/28/noored-ja-karsitud-vanad-ja-vasinud-ehk-kuidas-eelarvamused-tiimitood-takistavad